Kevad tuleb sel aastal teisiti – Arengusammudega liitus Terje Äkke. Esialgu on ta meiega kahel tööpäeval nädalas, kuid 19. juunil saadab Terje suvepuhkusele oma õpilased Eesti Rahvusvahelises Koolis, kust tal on ette näidata 25 aastat kogemust õpetajana, lisaks veel aastaid õppejuhina ja algklasside programmi koordinaatorina. Edasi saab temast täiskohaga haridusjuht Arengusammude programmis. Ka kolleegide juhendamisega on Terjel kümneaastane kogemus, nii rahvusvaheliselt kui ka programmi “Õpetaja kui ennastjuhtiv õppija” raames. Rääkisime Terjega tema päris esimesel Arengusammude-tööpäeval: sellest, mida ta meil tegema hakkab, koolitusreisist Inglismaale ja sellestki, kuidas ikkagi seda “coachimist” eesti keelde tõlkida.

Arengusammude programmi loogika on pealtnäha lihtne: üks õpetaja vaatleb teise õpetaja tundi ning seejärel toimub tagasisidekohtumine. Seal saab õpipartner välja pakkuda mõne oskuse, mille kallal õpetaja võiks tööd teha. Kolleegi individuaalsest nõustamisest, kui seda teha pikema aja jooksul, sünnib muutus õpetaja harjumustesse. Ta jõuab kas klassiruumis rohkemate õpilastega tegeleda, on valvsam, et iga tund saaks konkreetse eesmärgi, või oskab tüüpvigade puhul paremini ette valmistada, kuidas õpilasi õigele rajale aidata.

Sissejuhatuseks. Woodhami koolis Inglismaal arengusammude astumine esimesel aastal kuigi hästi ei õnnestunud. Siinkohal nad kirjeldavad, kuidas nad programmi oma koolile kohandasid, et seda tööle saada. See näidisjuhtum avaldati esmalt Steplabi lehel. Nende lahkel loal oleme selle loo eesti keelde tõlkinud ja avaldame nüüd oma kodulehel.

Kui sa selle näidisjuhtumi otsa komistasid, siis suure tõenäosusega oled kas asumas või juba asunud õpetajate individuaalse juhendamise teekonnale (instructional coaching). Kui veel asumas, siis meie olime poolteist aastat tagasi täpselt samas olukorras, ja kõlab küll klišeelikult, aga: milline teekond see tõesti on olnud! Õpetamise taseme tõus ja mõtteviisi muutus meie koolis on olnud märgatav. On tekkinud teatav intellektuaalne hasart Arengusammude astumise osas. Ja samas, ei saa öelda, et areng oleks sujunud probleemideta. Selles näidisjuhtumis püüamegi selgitada, mis läks valesti, kui üritasime esimest korda koolis õpetajaid teineteist juhendama panna, aga muidugi ka seda, kuidas me hiljem programmi oma koolile kohandasime, et seda tööle saada.

Tiiu Maasik on õpetaja olnud 35 aastat, Lizett Käos 3 aastat. Selle õppeaasta algusest on Tiiu olnud Rocca al Mare koolis Lizetile mentoriks. Nimelt on kool võtnud eesmärgiks pakkuda individuaalset juhendamist kõigile uutele õpetajatele, õpetajaõpet toetab Arengusammude programm.